Kasvatus - kuldne puu

Muinasjutt
Meie puu

Meie aias kasvas palju puid. Kellele just tuli pähe istutada veel üks puu, ei mäleta enam keegi. Kaevati sügav auk, toodi mättaid erinevatest kohtadest ja võsuke hakkas kasvama.

Missuguse armastuse ja kannatlikkusega tema eest hoolitseti, rõõmustati iga uue lehekese üle, hoiti, kuidas osati! Aga kui puu kasvas suuremaks, riputati tema külge silt: "Ära tee kahju!"
Ja puu rõõmustas nüüd kõiki: ta ei kasvanud mitte päevadega, vaid tundidega.
Talle ilmusid teadmiste viljad, mis rõõmustasid kõiki. Varsti lendas puu otsa lootuselind, kes tõi teate, et kuuldused meie puust on jõudnud ka teistesse maadesse.

Puu sirgus veel kõrgemaks, tema juured muutusid veel võimsamaks, tema võra läks veel tihedamaks, tema oksad vajusid looka viljade raskuse all.

Meie aga tunneme uhkust oma puu üle ja kastame teda kannatlikkuseveega, lisades tarkuse imettegevaid tilku ja loomingupalsamit, anname talle sallivusetablette ja väetame teda suhtlemise ja teadmistega.

Kõikides asjades ja algatustes järgime põhimõtet "Ära tee kahju!". Kasvatades ühiskonna ees vastutust kandvat isiksust, püüame ta juhtida läbi teadmiste tarkuse juurde, läbi suhtlemise sallivuse juurde, läbi loomingu vabaduse juurde.
Me mõistame, et tulemusi saavutada on võimalik vaid armastades, andestades, uskudes ja lootes.